Inimene on loodud tajuma emotsioone ja nende puudumine võib küll mugav tunduda, kuid ometigi selline elu on tühi(ne). Armastust ei saa tappa, isegi siis, kui me seda vahel väga soovime..

Vahur Kersna: "Milleks minna tagasi, kui on võimalik minna edasi?!"

Tihti ütleme "Hüvasti ", kuid samas lootes Teda veel kord näha! Me ütleme" Mine ära", selleks, et inimene ei näeks meie pisaraid! Me ütleme"Mitte kunagi", kuid teame, et seda juhtub veel! Me ütleme" Olen Sinust üle saanud", kuid tegelikkuses kardame tunnistada oma tundeid! Me ütleme " Olen Sind unustanud " ,kuid mõtted Sinust on kogu aeg peas! Me ütleme " Kustutasin ta numbri oma telefonist ära " , kuid mäletame seda peast! Vahest me ei saa öelda" Armastan ", sest kardame vastust ! Me palume, et meid jäetakse üksi, kuigi tegelikult vajame kellegi tuge! Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi! Me ootame, kuigi teame, et meid on juba unustatud! Me armastame, aga me ei saa vastuarmastust !