Vahel ma talvel vaatan aknast välja, joon teed ja imetlen neid langevaid helbeid ja mõtlen, et kas saab olla midagi imelisemat? Jõuab kätte kevad ja ma kõnnin enda lemmikut metsarada ja kuulan kuidas linnud laulavad, tunnen värskuse lõhna ja mõtlen, et kas õnn peitubki selles imelises lõhnas ja värvides ? Ja kui on suvi, ma jooksen mööda ranna äärt ja tunnen kuidas lained vastu mu jalgu tulevad ja ma tunnen ennast vabana ja ainukene mida ma mõtlen, et kas keegi tõesti ei võiks anda mullle tiivad, et ma saaks lennates kõigile karjuda, kui ilus on maailm. Ja sügisel ma kõnnin pargis, tunnen kuidas üks kollane leht langeb mu juustele, samas poeb kuskilt jope alt väike külmus ja ma mõtlen et kui hea on vahel mõelda, et mõni halb asi võib olla ka hea. Halbu asju ei ole maailmas, on lihtsalt kehvad mõtted, mis teevad headest asjadest halvad.