Mu hing kummitab
veel selles ajas,
mil külmade hallide
kivimüüride vahel
elas oma elu keskaeg...
.Ta jalutab paksudel müüridel,
õhkõrn siidrüü valendamas
pehmes purpurses õhtus...
Ta hõljub verisel väljakul,
embab surevaid sõjamehi
ja tantsiskleb ballidel,
suudeldes roosiõisi...
Ses pole romantikat,
vaid kübeke kurbust...
Ehk siiski ka seda
magusvalusat tunnet...
ei tea -
ma ei elanud nii kaua,
et seda teada saada....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar