
Ma olen kui zombi:
olen, teen, annan, võtan
midagi tundmata...
Hing pürgib kõrgustesse,
ära,
aga enda eest ei põgene...
Ma arvan, et armastan,
aga kas ma seda ka usun ja tunnen . ,,,?
Ma loodan, et olen eriline,
kuid kardan seda olla....
Mulle meeldib juurelda,
harutada probleemide sasipundart
lõnga katkestamata,
valust hoolimata,
sest ma tahan MÕISTA...
Ma olen tundemaailma
ülistav mõistuseinimene...
MA OLEN PARADOKS!
07.09.2011
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar