VOLGA

Siis kui ma veel taolise Volgaga ringi sõitsin (mitte väga ammu, veel 5 aastat tagasi), jagasin sõpradele head nõu: "Kui sul on vana auto, hoia salongis alati kaasas kingapaela, pakki sinepipulbrit ja kilekotti!" Ja kui minult siis küsiti, et miks küll, seletasin asja ära. Gaasitross on kergesti purunev sellel autol ja selleks, et paranduspunkti ikkagi kohale jõuda, saab ise kiiresti gaasitrossi kingapaelaga asendada, ajab asja ära küll. Ka radikas lekib sageli vanal autol ja pisema lekke peatab sinepipulber. Ja kui siis küsiti, et milleks kilekott? No, kui vahel tõesti enam miski ei aita ja oled keset kena metsatukka, siis abi oodates saab seeni korjata ;) Vot nii elasimegi ....

Korra olen selle autoga ka Tallinnast slepis ja hääletades koju sõitnud... Keset linna jooksis mootor kapitaalselt kokku ja oli juba õhtu, ega muud jäänud üle, kui hääletada teeserval köis käes... Kolm kena autojuhti aitas mind ja nii saingi tartusse, kus juba onu appi tõttas... Koju sain öösel kolme paiku :)

Kõige suurem ebaõnn oli aga siis, kui Pärnust koju sõitsime ja korraga kolm rehvi lõhkes, tagavaraks oli vaid 2.... Viimased 20 km sõitsin siis nii, et esimest parempoolset ratast vedas vaid veljel lohisev tühi rehv.... Pärast olid käed rooli hoidmisest nii kanged, et ei saanud neid sirgugi.... Olid alles ajad!

‎... ja siis, kui tagumised amordid jaba auto salongi tungisid, tuli kullake maha kanda, sest polnud põhja autol enam, mida keevitada annaks....

Ja kui veel lugusid rääkida, mida koos läbi ja üle elatud sai, siis meenud see, et kasutasin onupojalt saadud tühja puust lõhkeainekasti tööriistahoidjana ja kandsin alati seda autos kaasas ning talvel, et auto paremini lumest läbi läheks, sai pagassi raskuseks pandud põllult leitud vana vene tanki hooratas (hea suur raske kobakas)... Korra käis isa autoga naabrimehel siga tapmas ja unustas oma pika seatapupussi ka pagassi (verisena) ja sellises olukorras pidas siis politsei mu kinni ja uuris, mida ma pagassis veal... no oli alles seletamist talle, miks ma lõhkeainet, tanki hooratast ja verist pussi pagassis hoian... Lõpuks, kui mu lugu ära kuulati, sai pollar naerukrambid ja irvitas vist oma pool tundi teeservas.... Mina olin näost punane ja õnnelik, et ei saanud süüdistust terrorismis ;)